Ühel päeval jõudis see mulle kohale! Selle asemel, et elu kogeda ning nautida veedavad inimesed (mina kaasa arvatud) suure osa oma ajast mingite asjade eest hoolitsemisele – pesu pesemine ja triikimine, koristamine, söögi tegemine, muru niitmine, asjade ära panemine, poes käimine jne. Tegelikult mulle meeldib kõiki neid asju teha aga mitte siis kui see on muutunud vältimatuks kohustuseks ning see aeg tuleb tegevuste arvelt, mis mulle tõeliselt meeldivad!

Ma ei taha enam elada asjade teenistuses!

Seega, olen otsustanud oma asjad üle vaadata ning võimalusel kõik mitte kasutuses oleva kas ära anda, saata uuskasutusse või halvimal juhul, ära visata. Ma ei saa aru, kust tuleb see asjadesse kiindumine, mis sunnib asju koguma ja siis läbi elu kaasas kandma. Minu puhul on sellise kiindumuse objektiks olnud kingad – ilusad, kuid sageli ebapraktilised jalanõud, mida on hea vaadata aga kandmiseks nad eriti ei sobi.

Aga kõik see “kola” on tegelikult energeetiliselt kurnav. Ja kuigi asjad on kenasti kapis, siis võtavad nad sellegipoolest ruumi. Nii kapis kui ka minu peas. Lisaks sellele tekitavad nad vahel ka süütunnet ning kahtlust enda otsustusvõime osas, et kas ma ikka teen õigeid otsuseid oma elus – näed, ostsin omale kingad aga millegipärast neid ei kanna, järelikult oli vale otsus. Aga kas millegi tähtsama puhul suudan ma õige otsuse langetada või teen jälle vale valiku?

Vana vabastamine teeb ruumi uuele!

Mina kavatsen need kingad ja nii mõnegi teise asja ära anda ja läbi teha ka andestamise ritualli Hoʻoponopono, millest mul on ka varem palju abi olnud, ning edasi liikuda juba kergemal sammul oma lihtsama elu poole.

Oleks hästi põnev teada, kuidas suhtud sina asjadesse oma elus ja mida oled ise teinud, et asjade hulka oma elus vähendada/kontrollida?