Olen juba mitu päeva käinud ringi mõttega “surrender to life”. Mõte alistumisest elule tundus mulle alguses justkui allaandmisena, leppimisena ja ma ei saanud aru, MIKS?

Tänaseks tunnetan seda mõtet hoopis teisiti.

Meie väline maailm peegeldab meie sisemist maailma AGA vahel on erandeid ning mingid olukorrad peame lihtsalt läbi elama (ka siis kui meil on kõik andestatud, vabastatud, armastuse ning tänutundega täidetud jne). Lihtsalt selle pärast, et see on meie jaoks oluline ning vajalik kogemus hinge tasandil.

Teisest küljest, kui oleme valmis vastu võtma seda, mida oleme soovinud siis Universum korraldab kõik selleks, et need soovid saaksid täituda vaid kõige parimal moel.

“Surrender to life” on minu südames saanud tähenduse – USALDA ELU.

Seal kus valitseb USALDUS, pole ruumi hirmule, kadedusele, kontrollivajadusele, muretsemisele jne.