Veel aasta tagasi ei oleks ma osanud arvata, et mu kauaaegne unistus lõpuks täitub! 

Umbes aasta tagasi vaatasin oma pangakonto väljavõtet ning olin sunnitud tõele näkku vaatama – mu igakuised väljaminekud olid suuremad, kui mu igakuised sissetulekud.

Kaalusin kahte võimalust – leida lisatöö või vahetada töökohta. Lisatöö võimalus tundus alguses turvalisem aga oleks nõudnud minult suuremat panustamist/ resurssi. Praktiliselt olematu aeg iseendale tundus mõeldamatu, pigem soovisin normaalset töökoormust aga suurema tasu eest.

Mõtisklesin oma viimaste aastate valikute üle, mis mind just sellisesse olukorda olid toonud.

Olin olnud töötu pea poolteist aastat, alguses nautinud puhkust, ilusat Eestimaa suve, elu maal … mul ei olnud ühtegi pangalaenu, mille pärast muretseda, elamiskulud olid olematult väikesed ja elu tundus lill. Aga niiviisi säästudest elades, hakkasin mingi hetk muretsema raha pärast – juurde seda ju ei tulnud! Mure muutus paanikaks, tundsin suurt ärevust ning tööotsingud muutusid kinnisideeks. Kõike seda toitis ka asjaolu, et peale lugematut arvu kandideerimisi, ei oldud mind mitte ühelegi intervjuule kutsutud. Olin juba lootust kaotamas – MIKS mind keegi tööle ei taha? Mul olid ju kõik eeldused olemas, et mitte koristajaks või kassapidajaks minna … rahvusvaheline töökogemus müügi- ja hotellinduse vallas, keeleoskus ja mida kõike veel!

Lõpuks sain pakkumise riigiasutusse. Sain palka ja ei elanud enam säästudest, vähemalt enam mitte nii palju. Aga hing ei olnud ikka rahul. Tahtsin teha midagi südamelähedast – midagi, mis minu hinge toidaks ning samal ajal aitaks maailma paremaks muuta (loe SIIT).

Juba vähem kui aasta pärast liikusin edasi mahetoodetega tegelevasse ettevõttesse, millel hüüdlauseks “Nii terve ja rõõmus!” See pani minu hinge helisema ja ma tundsin, et lõpuks olen leidnud oma koha siin päikese all. See, mida ma seal tegema hakkan, ei olnud suures plaanis minu jaoks oluline. Järgnesin lihtsalt oma südamehäälele ja hingekutsele. Üks parimaid otsuseid üldse, sest minu jaoks avanes täiesti uus maailm ja minu ellu tulid täiesti uued inimesed – MINU inimesed. Meid sidusid sarnane maailmavaade, väärtushinnangud, uskumused ja huvid – olime lihtsalt nii lahe tiim! Kõige selle toreduse varjus aga püüdsin eirata järjest tihemini esilekerkivat tunnet, et tahaksin teha midagi enamat! Ma ei oleks osanud arvata, et assistendi töö mulle oma olemuselt ei sobi.

Ja nii ma siis leidsingi end aasta tagasi järjest väheneva summaga pangakontol ja teadmatuses, mida edasi teha.

Sõbranna soovitusel käisin karjäärinõustaja Tiina Saar-Veelma juures (www.aaretesaar.ee) ja kui alguses olin veidi skeptiline, siis tegelikult jäin meie kohtumisega väga rahule. Ma sain teadlikuks, mis on minu jaoks töö puhul oluline, millist tüüpi inimene ma olen ning millised tegevused mulle sobivad.

Ma ei tea, kas see oli kokkusattumus või mitte, aga juba mõne kuu pärast vahetasin taaskord töökohta. Töökuulutus kõnetas mind kohe ja kuigi ma kandideerisin tootespetsialisti ametikohale, teadsin veel enne tööle asumist, et hakkan selles ettevõttes hoopis turundusega tegelema. Tol korral pidasin seda luuluks, oma soovunelmaks aga kui mulle juba mõne kuu möödudes pakuti võimalust asendada meie lapsehoolduspuhkusele minevat turundusjuhti, siis tegi see mulle väga nalja!

Juba üle kümne aasta olen unistanud turundustööst, selle poole püüelnud – lugematul korral edutult turunduskohtadele kandideerinud, end ise erialaselt täiendanud, turundusalastel kursustel käinud, raamatuid lugenud … ja ei midagi.

Ja nüüd, vähem kui aastaga on minu elus nii palju muutusi toimunud! See on olnud peadpööritav ja kohati ka stressirohke aeg, kuid lõpuks ma tunnen, et olen uue teeotsa alguses. Esimesed sammud on veidi ebalevad aga tunne on hea – olen õigel teel!

Lõpetuseks tahangi öelda seda, et elame just sellist elu, mida oma ootuste või piirangutega loome.

Kuidas saaks veel paremini minna?