Mul on tunne, et miskit on õhus või vees … väga paljud tuttavad räägivad kodu korrastamisest, asjade lihtsustamisest, minimalismist ja vähesemast tarbimisest. Ja lõpuks on see ka minuni jõudnud!

Kui ma eelmisel aastal konmari abil oma kodu korrastasin (blogipostitus SIIN), ei teadnud ma, et aasta pärast olen nii palju muutunud. Tol korral oli tegu pigem ühekordse suurpuhastuse, suuremat sorti kraamimisega. Täna teeksin seda kõike hoopis teise tundega.

Mis on vahepeal muutunud?

Olen vist veidi teadlikumaks saanud ja hakanud järjest vähem taluma mõttetust – hirmu, stressi, liigset tarbimist, rööprähklemist, raiskamist, igasugust müra, asendustegevusi, plastmassi, ebaolulisi asju ja tegemisi, pidevat ülestimuleeritust. Teadlikkuse kasv on nagu impulss, mis paneb liikuma – paremaid valikuid tegema ning aktiivselt oma tõekspidamisi järgides tegutsema.

Ja nii liigun minagi omas tempos lihtsama, loomulikuma ja hoolivama elu suunas.

Mõni aeg tagasi püüdsin tunnetada, et mida siis järgida – nullkulu (zero waste), minimalismi, mindfulness’i või äkki peaks hakkama hoopis veganiks või innustunud looduskaitsjaks, aktivistiks? Ma ei saa neid mõisteid tegelikult eraldiseisvalt käsitleda, sest minu jaoks põimuvad nad ilusaks ühtseks tervikuks –  teadlikuks eluviisiks – mis on oma olemuselt säästev ja jätkusuutlik nii inimese kui looduse suhtes.

Mida olen ise teisiti teinud?

Hakanud veel rohkem tähelepanu pöörama pakenditele ning nende vältimisele. Plastmassi, kile ja ühekordsete asjade vältimisele. Kui avastasin enda jaoks pakendite sorteerimise, olin muidugi väga õnnelik, et saan lõpuks ometi oma plastpakendid ümbertöötlemisele saata, sest ikka on ju mingid tooted (nt. salatid), mida saab ainult plasti/kilesse pakendatuna osta. Samas sain teada ka seda, et plasti saab ümber töödelda kõigest 1-2 korda … seega see tühi porgandimahlapudel, mille ma taaraautomaati pistan, sellest joogipudelit enam ei saa. Toiduplastiks kõlbab ainult värskelt toodetud plast, ümbertöötlemisel plasti kvaliteet muutub ja see ei vasta enam toiduohutusnõuetele.

Pakendivaba poodlemine

Olen hakanud käima rohkem turul, ostma pakendamata kaalukaupa (puu- ja köögivilju, juurvilju, seeni, maitserohelist, marju jms). Samuti käin tihti Biomarketi kaalukauba letis ostmas erinevaid kuivaineid – seemneid, pähkleid, erinevaid ubasid ja läätsesid. Järgmisena on plaanis sealt osta ka toiduõli ja palsamiäädikat.

Kaalukauba valik on lai – teraviljad, jahud, seemned, pähklid, kuivatatud puuviljad ja marjad, supertoidud, oad, läätsed ja palju muud. Biomarket – Balti Jaam.

Samuti saan Biomarketist osta erinevaid Sonetti pesuvahendid juba olemasolevatesse originaalpudelitesse. Ma ise ostan tavaliselt pesupesemisvahendit ja nõudepesuvahendit.

Sonetti vedelad puhastusvahendid – kõik vajalik loodustsäästvalt oma korduvkasutatavasse taarasse. Biomarket- Balti Jaam.

Olen hakanud rohkem tähelepanu pöörama tarbimisele.

Püüan mitte diskrimineerida ja osta nt. üksikud banaanid ning võib-olla mitte kõige “ilusamad” viljad kui ma tean, et kasutan need kohe ära. Samas püüan vältida raiskamist – kuigi just üleeile viskasin ära neli banaani, sest olin need ostnud igaks juhuks, ilma et mul nende järgi isu oleks olnud. Mõtlesin, et see on lausa topelt raiskamine – nii raha kui toidu suhtes ebamõistlik käitumine.

Kaks kuud tagasi soetasin endale küünelaki ja pealislaki … ainult, et ma ei värvi küüsi juba aastaid. Olen kindel, et sinagi oled kunagi ostnud mõne riideeseme, mis on kappi seisma jäänud ja mida sa pole kordagi kandnud. Teinud mõne impulssostu. Ma olen jõudnud enda jaoks äratundmiseni, et ei taha enam osta odavat riidehilpu, mis peale esimest pesu välja venib või kiiresti topiliseks läheb. Või kanda sünteetlilist riiet, mis on saadud nafta, kivisöe, maagaasi jms töötlemisel, mis ei lase nahal hingata ning on põhimõtteliselt loodust reostav plastmass.

Taaskasutus on popp

Olen hakanud rohkem käima teise ringi poodides. Oma üllatuseks olen sealt leidnud nii mõnegi väga armsa asja, raamatu või riideeseme, mis on igapäevasesse kasutusse läinud. Ma tõesti hindan taaskasutust ning sel aastal soovin veelgi teadlikumalt teha oma ostud, et ainult kõige vajalikum ja armsam minu juurde tee leiaks. Võimalusel soetan juba kasutuses olnud asju ning annan ära ka enda seisma jäänud esemed. Tegelikult peaksingi jälle tegema ühe suurema kapituulutuse, et energiad jälle liikuma saaksid.

Teadlikkus kasvab koos teadmistega

Olen viimaste aastate jooksul, eriti aga eelmisel aastal, vaadanud ja lugenud palju keskkonnateemalisi raamatuid, dokumentaalfilme ja jälginud erinevaid ülemaailmseid algatusi ning inimesi, kes on oma südameasjaks võtnud keskkonnateemade ja -probleemide osas avalikult ja järjepidevalt sõna võtta. Need aktivistid on minu silmis tänapäeva tõelised juhid ja liidrid, kes oma käitumise, pühendumuse ja hoolimisega on suureks eeskujuks mitte ainult mulle aga ka paljudele teistele.

Teadlik eluviis ei ole sihtkoht – see on teekond, protsess.

Mida tähendab teadlik eluviis minu jaoks? Kohalolu ja informeeritud otsuste tegemist oma igapäevaelus. See on vastand harjumustele ja autopiloodile. Julgus kahelda status quo‘s, küsida küsimusi ja teha asju teisiti – mitte mugavusest aga sellepärast, et nii on õige.