Roheväljakutse tänase päeva teemaks on keskkonnasõbralik ja jätkusuutlik reisimine. Ütlen kohe, et mina ei ole just kuigi suur maailmarändur, kuigi mõnes riigis ja (minu jaoks) eksootilisemas sihtkohas olen ikka käinud ka.

Kõige suurem probleem seoses reisimisega on ökoloogilise jalajälje suurus seoses transpordiga ühest punktist teise. Sageli on liiklusvahendiks lennuk, harvemal juhul ka rong või buss, olenevalt sihtkohast. Mõnikord käiakse koos sõpradega autotripil aga mina ei ole selliselt veel reisinud.

Aga lähme siis tänaste ülesannete juurde.

1. Vaata YouTube’i videot keskkonnasõbralikust reisimisest ja proovi leida nippe ja nõuandeid, kuidas reisida keskkonnasäästlikumalt.

Video sain vaadatud ning tänane taustakiri kattus laias laastus video sisuga.

Aga millised nõuanded mulle sellest videost kõrva jäid?

• Näiteks see, et keskkonnasõbralikum on võtta otselend või võimalikult väheste vahepeatustega lend, sest just õhkutõusmised ja maandumised on need, mis kulutavad kõige rohkem lennureisi jooksul energiat.
• Oma CO2 jalajälje neutraliseerimiseks on võimalik annetada raha erinevatele arenguprojektidele või mitmesugustele taastuvenergiaga tegelevatele projektidele.

Kuidas ma ise reisides keskkonnasõbralik olen?

Esiteks, ma reisin vähe 🙂 Kuigi tegelikult tahaksin natuke rohkem maailma näha ja avastada kui ma seda siiani teinud olen. Hotellis peatudes kasutan ma hotellirätikuid rohkem kui ühe korra ning püüan vett ja elektrit ka majutusasutuses mitte raisata. Tavaliselt avastan külastatavat sihtkohta (nt. mõnda linna) kas jalgsi või ühistransporti kasutades. Viimati Londonit külastades käisin ühe päevaga maha 25 kilomeetrit – lõpuks olid muidugi tallad kummis ja jõuvarud otsas aga see-eest nägin ma niivõrd palju rohkem!

Ma ei ole varem tähelepanu pööranud sellele, et majutus võiks olla Rohelise Võtme (Green Key) keskkonnamärgisega, sest enamusel rahvusvahelistel hotellikettidel on see märgis juba olemas. Samas, miks mitte valida majutust järgmine kord veelgi teadlikumalt?

2. Kondimootor tööle

Olen üsna roheline liikleja ning kasutan palju ühistransporti ja väga palju käin jala. Aga just täna sattus olema üks selline tubane päev, mil koduseid toimetusi oli plaanitust rohkem ja liikumist tavapärasest palju vähem. Siiski õnnestus mul oma kondimootorit kasutada paari kilomeetri läbimiseks. Keskmiselt liigun jala 6-8, vahel isegi 10 kilomeetrit päevas, seega ma väga ei kurvasta kui mõni päev sammud täis ei tule.

3. CO2 teke lennureisil

Teadupärast on lennutransport üks kõige võimsamaid CO2 tekitajaid. Kuna antud ülesandes tuli arvutada mõne enda tehtud lennureisi mõju keskkonnale, siis võtsin aluseks sellekevadise reisi UK-sse.

Reisisime härraga kahekesi ja meie lennumarsruut oli Tallinn-London Gatwick-Tallinn, ilma vahepeatumisteta. Antud edasi-tagasi lennureis tekitas 1,5 tonni süsihappegaasi kahe reisija kohta. Seda tundub päris palju, eks?

Aga mida see number tegelikult näitab?

Arvestades, et aastas seob üks puu u. 28kg CO2-te, siis meie härraga peaksime oma lennureisi tekitatud ökoloogilise jalajälje neutraliseerimiseks istutama 54 puud. Ja see arvutus arvestab ainult lennureisiga, lisaks sõitsime kümne päeva jooksul ka üsna suuri vahemaid autoga ning tegime lisaks ühe edasi-tagasi rongisõidu Londonisse.

CO2 teket lennureisil saab arvutada SIIN.

P.S. väike blondiinihetk oli arvutamise juures ka. Arvestasin millegipärast, et tonnis on miljon kilo (!?) ja  sain algselt istutamist vajavate puude arvuks 53 571! Hea, et härra oma kaine mõistusega olukorrast välja aitas, muidu mõtleks siiani, et tuleb terve mets istutada 🙂

Kui lennureisi ökoloogiline jalajälg ikka väga südametunnistust piinama hakkab, on võimalik annetada vastavalt tekitatud süsihappegaasi hulgale konkreetne summa raha erinevatele jätkusuutlikkuse projektidele. Meie lennureisi tasakaalupanus oleks olnud 35 eurot.

4. Suveniirid

Olen juba ammu loobunud reisides suveniiride ja kingituste ostmisest. Üldjuhul on tegu kruuside, külmkapimagnetite või mingite nipsasjakestega, mis kuskil riiulinurgas seisma jäävad ja lihtsalt tolmu koguvad. Mina eelistan teha pilte, kokku panna reisivideo või kaasa tuua kohalikke maiustusi. Kui varasemalt tundsin survet, et pean midagi kodustele reisilt kaasa tooma, siis enam mitte. Mõnikord tulen täiesti tühjade kätega ja jagan pigem oma reisimuljeid kui mingit nänni.

Viimati tõin reisilt kaasa suveniire paar aastat tagasi, kui käisin Peruus spirituaalsel väereisil (LINK Sensas ilmunud reisiartiklile) ja sealt tõin küll lisaks kokamaitselistele lutsukommidele ja kohalikele šokolaadidele ka mõned seemnetest tehtud kaelakeed ning paar kõristit. Lisaks tegin endale mälestuseks ka väikese reisivideo:

Tänase päeva teema ja ülesanded olid huvitavad. Mind ennast pani kõige enam vast mõtlema lennureisi tekitatav CO2 jalajälg ning kui palju on vaja istutada puid, et seda saastet neutraliseerida.

Näiteks minu edasi-tagasi lennureis Tallinnast Peruu pealinna Limasse vahepeatusega Pariisis tekitas 4,7 tonni süsihappegaasi ning tasakaaluks oleks vaja olnud istutada 168 puud…

Homme uurin lähemalt mikroplasti teemat.