Otsustasin sellel aastal kaasa teha plastivaba juuli. Ma kujutasin endale ette, et see lükkab mind korralikult mugavustsoonist välja, paneb veelgi enam plasti tarbimist märkama ning sunnib otsima paremaid alternatiive paljudele asjadele, mida igapäevaselt tarbin ja kasutan.

Alustasin plastivaba juulit väikese rannakoristusega. Mingi osa leitud prügist oli puhtalt plastik aga enamuses oli leitud prügi ikkagi selline ühekordse kasutusega snäkipakend, joogipudel/-purk, kohvitops, plastkonteiner jms. Inimesed tulevad loodust nautima aga lisaks jalajälgedele jätavad nad maha ka oma prügi. Kurb.

Ja siis kogesin ma ise, kuidas plastik tahab minu koju uksest ja aknast sisse trügida: soovisin spinatit osta, saadaval ainult plastikpakendis; ema pani kringlit kaasa aga pakkis selle küpsetuspaberisse ja siis veel omakorda kilekotti; veekannul oli vaja filter välja vahetada, see oli pakendatud nii pappi kui plastikusse + filter ise oli plastikust; ostsin naturaalsetest kiududest pesukinda aga pakend oli plastikust.

Ja siis ma loobusin.

Loobusin plastivabast juulist kui sellisest. Ma sain aru, et ma juba teen suures osas neid asju, mida www.plasticfreejuly.org propageerib ja samas mõistsin ka seda, et päris plasti- ja prügivabalt (sh. plastivaba juulikuu jooksul) ma elada ei saa. Mul ei ole hetkel motivatsiooni ja energiat pühendada end täielikult oma elu ümber korraldamisele ning paljudele asjadele plastivaba alternatiivi leidmisele järgmise 30-ne päeva jooksul. Mul on rohkem aega vaja.

AGA mul on hea meel, et plastivaba juuli tõi plasti ja prügi teema taas fookusesse ning ma teen väikeseid samme aegamööda, vastavalt vajadustele ning orgaaniliselt.

Näiteks asendasin ma juulis oma plastkiust pesukindad nõgese-ja puuvillakiududest tehtud pesukindaga, ostsin uute pastakate asemel hoopis uued südamikud juba olemasolevatele kirjutusvahenditele . Samas pani see ost mind taaskord mõtlema, et peaksin endale lõpuks ühe korraliku sulepea soetama, sest pastakate sisud ja nende ümbrised on plastikust ning  lõpetavad oma teekonna ikkagi prügikastis.

Tegelikkuses on palju asju, mida ma saaksin paremini teha aga on ka palju asju, mida olen oma elus juba muutnud ning mõni asi/protsess alles leiab sobivat kohta ja rütmi minu elus.

Minu meelest on loomulik kulgemine muutuste teel hästi oluline, et mitte kaotada motivatsiooni ning tunda rõõmu ka pisematest muudatustest, sest kõik koos annavad nad juba märkimisväärse tulemuse. Mul ongi siiani olnud nii, et kui mingi asi hakkab häirima, siis ma tegelen sellega – otsin parema alternatiivi. Alternatiivi, mis on minu väärtustega paremini kooskõlas. Kõik on pidevas muutumises – ma ise muutun ja niisamuti muutuvad ka minu tõekspidamised ja prioriteedid ning vastavalt sellele muutub ka minu fookus ja tähelepanu. Kogu aeg toimub mingite asjade ümber hindamine ja paremaks timmimine.

Kõike korraga ei saa.

Minul on see prügi ja plasti teema õhus olnud juba üsna mitu aastat ja mul on hea meel, kuidas kõik kulgenud on. Ilma stressita ja pigem vastavalt teadlikkuse kasvule ja vajadusele. Mõni on maksimalist ja tahab kõik kohe “ära teha” aga mina nii ei saa. Minu jaoks peab muutuste protsess olema meeldiv ja nauditav.

Siin on minu väikesed plastivabad võidud, mille üle rõõmu tunnen:

• olen loobunud kilekottidest, mul on oma riidest poekotid ning puu- ja juurviljade jaoks HugBag võrgud;
• ma ei kasuta vatipatju, pabersalvrätte, niiskeid salvrätte, toidukilet, kohvikapsleid, joogikõrsi. Mõned üksikud erandid tulevad ikka aeg-ajalt ette aga üldiselt ei ole mul mitte mingit vajadust nende toodete järele;
• meil ei ole kodus majapidamispaberit ega mikrofiiberlappe, selle asemel on kasutuses puuvillased puhastuslapid ja vanad puuvillased t-särgid
• õhuvärskendaja valmistan ma endale ise;
• plastpulgaga vatitikud olen välja vahetanud paberpulgaga vatitikkude vastu, lisaks on need pakendatud pappkarpi, seega topelt võit!
• dušigeelid ja vedelseebid olen asendanud tavalise seebiga. Minu lemmik on täiesti pakendivaba meeseep;
• pudelivee ja muud plastpudelis karastusjoogid, mahlad, smuutid jätan poodi. Filtreeritud kraanivesi on väga hea ja seda saab oma pudeliga igale poole kaasa võtta. Ise kasutan MyEqua 550ml klaaspudelit vildist ümbrisega aga tean, et paljudel on nt. KleenKanteen;
• ma ei kasuta juba ammu tampoone ega sidemeid, sest mul on menstruaalanum (loe selle kohta täpsemalt SIIN), seega minu päevad on täiesti prügi- ja plastivabad!
• oma nõudepesuvahendi ning vedelad pesuvahendid ostan lahtiselt oma taarasse (vaata postitust SIIN)
• ostan võimalusel pakendamata kaalukaupa või paberpakendis kaupa (jahud, suhkur, kaerahelbed, oad, seemned, kuivatatud puuviljad jms);
• riiete osas eelistan naturaalseid materjale aga vahel harva teen ka erandeid;
• kosmeetika tarbimist olen vähendanud ning näo- ja kehahooldusvahendid on loodusliku koostisega ega sisalda mikroplasti ning on enamasti pakendatud kas metalltuubi või klaaspudelisse. Kuigi jah, kork või pump on ikkagi plastist;
• tavalise hambaniidi olen vahetanud välja mesilasvahaga kaetud siidiniidi vastu ja see on pakendatud biolagunevasse pakendisse. Ideaalis võiks see olla taastäidetavas pakendis;
• püüan valmistada enamus toidukordi kodus ise, värskest toorainest ning kasutada võimalikult vähe eeltöödeldud, töödeldud ja pakendatud toiduaineid/ valmistoite;
• küpsetan endale ise leiba, sest see on maitsvam, tervislikum ja pakub ka suurt rahuldust (vaata tatraleiva postitust SIIN);
• ma ei osta kohvi/kohvijooke kaasa. Joon oma kuumad joogid kas kodus või kohvikus;
• plasttopsis smuutid jätan ka ostmata;
• võimalusel ostan omale vajalikud asjad kasutatuna;
• koristan maakodu randa igasugusest prügist, mida inimesed sinna jätavad.

Asjad, mida lähitulevikus plaanin soetada, et elada veelgi plasti- ja prügivabamat elu:

• metallist korduvkasutatav raseerija, millel saab žiletiterasid vahetada;
• korralik sulepea, mida saab tindiga täita;
• erinevas suuruses mesilasvahaga kaetud kangatükid, mida saab vajadusel kasutada toidukile asemel;
• tahke šampoon, mis kestaks kauem kui kolm nädalat;
• pakendamata WC paber;
• puidust ja naturaalsete harjastega põrandahari + väike hari koos metallkühvliga.

Kui kellelgi on häid alternatiive prügikottidele, andke märku! Vanapaberist sisu tegemine jääb kahjuks ära, kuna rämpspostist oleme loobunud ja ajalehti paberkandjal koju ei telli – seega lihtsalt pole, millest teha. Samas pean tunnistama, et prügikottide kulu on märgatavalt langenud sellest ajast alates kui hakkasime pakendeid eraldi sorteerima. Kui varem viisime olmeprügi välja 2-3 korda nädalas, siis nüüd juhtub seda korra nädala-paari jooksul.

Loomulikult on veel mitmeid asju, mida tahaksin paremini teha – näiteks osta oma vürtsid ja maitseained lahtiselt, kasvatada ise söödavat (maitsetaimed, salatid, tomatid jms), teha sisse hoidiseid, külmutada kaunvilju, et ma ei peaks neid purgis või tetrapakendis ostma, laiendada oma taimsete toitude valikut, õppida tegema suurepäraseid falafeleid jne.

Ja kõik see on tehtav, lihtsalt kättevõtmise asi!

Aga oma väikeseid võite vaadates (ülalolevat listi lugedes) tunduvad kõik need tehtud muudatused kuidagi nii tühised, justkui ei panustaks ma piisavalt säästliku eluviisi juurutamisesse, keskkonnahoidu ja maailmaparandamisse üldiselt. Samas ma mõistan, et tähtis on vaadata suuremat pilti ning näha ka oma panust olulise ja väärtuslikuna.

It’s only one straw, said 8 billion people.

Igaljuhul minu jaoks on see jätkuvalt põnev teekond. Kui varem olin keskendunud puhtalt prügi- ja plastivabama eluviisi saavutamisele, siis täna ma näen, et keskkonnasõbralikuma eksistentsi poole pürgimise ning jätkusuutlikumate valikute tegemise kõrvalmõjuna on minu elu muutunud lisaks ka palju lihtsamaks, loomulikumaks ja tervislikumaks.

 

P.S. iga väike muutus loeb ka!