Naiste ürgne vägi, julgus, rõõm, palve, lõke, ravimtaimed, tähistaevas, loitsud ja loomine, tantsu- ja teerännak, higitelk ja püstkoda, jutud ja helid, imemaitsev toit ning ehedus ilma elektri ja kraaniveeta põlispuude, koobaste, allika ja aasadega Päikesekuma keskuses.

Nii lugesin juulikuu Sensast Naistepuna retriidi kohta, kuhu olin ka ise juuli alguses minemas.

Naistepunale eelnevatel päevadel tundsin, kuidas minus oli tärkamas naiselikkus – minu juurde leidis tee vallatu marjapunane huulepulk ning pitsiline maani kleit. Tunne minu sees oli kuidagi teistmoodi, eriline. Veidi ärev ka.

Ma ei teadnud, mida oodata.

Kui viimased kaks aastat oleme ühes teises naistelaagris käinud koos sõbrannaga, siis seekord olin minemas üksi täiesti tundmatusse kohta ja usaldamas ennast inimeste hoolde, kellega ma ei olnud varem kokku puutunud.

Mitte mingit turvavõrku.

Aga ma uskusin ja usaldasin, et kõik laabub minu jaoks parimal moel. Ja nii juhtuski! Vihmase ilma asemel lubas ilmajaam lõpuks päikesepaistet ja sooja ning kohalejõudmise küsimus lahenes ka viimasel hetkel kenasti. Ärkasin hommikul juba varem, et saaksin rahulikult Naistepunale ja kõigele eesootavale häälestuda. Kirjutasin üles oma mõtted ja tunded ning avastasin, et oli paar asja, mida ma sinna minnes pelgasin. Ja otse loomulikult pidin ma Naistepunal oma mugavustsoonist välja tulema ning peljatud piiridest üle astuma.

Ja ma olen selle eest ülimalt tänulik!

Kõik, mis Naistepunal toimus, oli kuidagi nii õige. Ei olnud kella ega päevakava, kõik kulges usalduses ja voolamises ning väga turvalises ja toetavas õhkkonnas. Vastasel juhul oleksin ma nii mitmelgi korral kinni jooksnud ja oma isiklikule avardumisele vastu töötanud.

Ometi oli minu taotluseks enne laagrit – avarduda läbi naudingute.

Ja naudinguid ma sain! Nendeks olid puutumata loodus, ilu, loomine, kulgemine ja usaldus, õekeste tugi ja vägi, ühisväli. Kogu selle kogemuse võtavad suurepäraselt kokku järgmised read:

kuu.elina❤️ (LINK Instagarmi postitusele)

Olla Naine, pole muud kui:

Olla tähetolm ja uduloori tarkus.

Olla ebamaiselt sulav embus ja tundlik kuulataja.

Olla Universumist suurem usaldus ja patune magustoit.

Olla püha altar ja märg suudlus.

Olla päikesetõusuni kandev tants ja vabaks antud lubadus.

Olla õie hõrk nektar ja lahvatav Inspiratsioon.

Olla Suure Vaimu kodu ja talve karm vaikus.

Olla tervist toov kaos ja saunakuum hingetõmme.

Olla lõputu rahu enne ja pärast maru.

Olla mahe meretuul ja heinamaa kuum lämbus.

Olla teekausi peegeldus ja jõesängi muutev vesi.

Olla naeratus auto tagaistmel ja armastuskiri öökapi sahtlis.

Olla kuuma õli pragin ja andeksandmise kergus.

Olla samm tundmatusse ja kodune lõhn kehal.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kõik naised naistepunased olid imeilusad, väga erilised ja oma naiselikus olekus ütlemata inspireerivad. Esimest korda elus kogesin naiste seltskonnas nii palju siirust, soojust, tuge ja armastust ning mõistsin, kui oluline see kõik on ja kui palju rikastab selline suhteruum meie elu, andes sellele värvi ja sügavust.

Kui Naistepunale läksin pigem tütarlapselikus energias, siis tagasi tulles tundsin tugevat ühendust kõigi õekeste, iseenda ja ürgse naiseliku olemusega.

Suurimad tänud Elinale (Kuu Ruum) ja Kristinale Naistepuna korraldamise ning ruumi loomise ja hoidmise eest.

❤️  Aitäh! ❤️