Täpselt kuus kuud tagasi – 18. detsembril 2015 meisterdasin endale oma esimese väeehte – mala (LINK). Olen seda väeehet kandnud pea iga päev viimase viie kuu jooksul, kuid millegipärast olin tundnud juba mitu-mitu nädalat, et ei taha seda enam kanda – mala tundus kuidagi vana ja väsinud. Mõnda aega kandsin seda siiski veel, kuid siis hakkas juba siidiniit katki minema ning ma sain aru, et see väeehe on oma töö teinud ning aeg on temaga hüvasti jätta.

Mala on leidnud tee minu südamesse ning meil on tekkinud side, mida on raske sõnadesse panna. Ta on tõepoolest väeehe, mis toetab ja annab väge sellele taotlusele, mis on temasse hinge ja südamega punutud.

Eile, 18. juunil 2016 (täpselt kuus kuud hiljem!) käisin ma endale uut malat meisterdamas. Mul on juba mõned nädalad põues põksunud soov ja taotlus, mida oleksin tahtnud mala sisse punuda. Aga nagu Leie alati ütleb, laske lahti kõigest, millega te mala punumise töötuppa tulete ning laske  oma südamel ja tunnetusel oma töö teha.

Ja kui me tegime väikese meditatsiooni ning häälestusime oma südamele, siis tõepoolest see, mida minul hetkel kõige rohkem vaja on, oli hoopiski midagi muud kui see taotlus, millega ma sinna töötuppa algselt läksin.

Juba mitu nädalat olen tahtnud ning soovinud teha väeehet, mis toetaks minus minu naiselikkust, viljakust, loodusega kooskõlas ning ühes rütmis elamist, ürgsust. Sissejuhatava meditatsiooni ajal aga tundsin, et see, miks ma seda malat punuma tulin oli hoopis minu vajadus olla mina ise ning sammuda oma rada – elada oma enese kesksmes, olla kohal ning elada hetkes.

Võib öelda, et olin natuke pettunud aga samas olen õppinud taolisi protsesse usaldama ning vooluga kaasa minema.

Ka minu helmeste valik oli mulle üllatuseks. Suures osas mustad kristallid, hulka mõned heledad ja sinised helmed. Ja kui eelmine kord võttis kristallide valimine ning ritta seadmine päris kaua aega, siis seekord olin lausa üllatunud kui kiiresti mu mala valmis alates helmeste valikust lõpetades narmastuti lisamisega (kokku ca. 4 tundi). Võib-olla sellepärast, et taustaks mängis imeline Deva Premali Gayatri Mantra ning kosutuseks olid päikeseküpsed maasikad, magusad murelid, värskendavad kurgiampsud ning külluslikult kristallivett.

Kui alguses natuke võõrastasin oma vastvalminud väeehet, siis peale selle aktiveerimist ning kaelaskandmist on see mulle nii omaks saanud, et ma ei kujuta seda mingil muul moel ettegi.

Minu väeehtesse leidsid tee järgmised kristallid:

HÜPERSTEEN – maagiline rahu, stabiilsuse ja turvalisuse kristall. Teda peetakse sageli ka vastuste kiviks. Väga hea abiline kiirel ja pingelisel eluperioodil. Suurendab eneseväärtustamist, eneseaustust ja oma veendumustele kindlaks jäämist. Aitab lahustada kogunenud pinged ja usaldamatuse.  Hüpersteeni energia on väga rahustav, pakub lõõgastust ja suurendab vaikust meeles.

OONÜKS – väga hea maanduskivi. Suurendab enesekindlust ja usaldust, keskendumist ja tähelepanu. Aitab saavutada harmoonia ja tasakaalu ka kõige raskemates olukordades, taastades elujõu ja otsusekindluse. Noorendab, annab jõudu, püsivust, leevendab hirme ja muresid, annab võime targalt otsustada.

MÄEKRISTALL – Mäekristall puhastab ja tasakaalustab kogu energiavälja täiuslikku seisundisse – ühendab vaimse füüsilisega. Ennetab haigusi, toimib hingetervendajana ja häälestab kõrgemale juhatusele.

KÜANIIT – avardab teadvust, võimendab teadlikkust ja vaimset kasvu. Toob meeleselgust ja rahustab emotsioone, kaitseb psüühiliste rünnakute eest. Võimsa tervendajana puhastab nii keha kui meeli kõigest negatiivsest ja ebavajalikust ning aitab mõista seda, kuidas meeltes sisalduv info loob ümbritsevat tegelikkust. Samuti aitab ta oma kandjal mõista keha pühadust ning seeläbi muuta oma igapäevaseid harjumusi tervislikumaks. Kurgutšakra kristallina soodustab ta oma tõe välja ütlemist ning selle järgi elamist. Ta on vaimse terviklikkuse ja küpsuse kristall.

GRANAAT – aitab elada rõõmsalt, julgelt ja täiel rinnal. Tema energiad on väga külluslikud, keha ja elujõudu taastavad. Suurendab vitaalsust, enesekindlust ja tegutsemistahet. Samuti stimuleerib seksuaalenergia liikumist.

P.S. Eelmisesse malasse punusin 20 erinevat kristalli! (LINK)

Minu jaoks on mala punuminse protsess üsna maagiline, sest taaskord teadmata nende kristallide omaduste kohta, valisin just need õiged, mis minu jaoks hetkel kõige toeatavamad on. Mind täidab tänutunne ning sügav austus universumi salapäraste toimimisprotsesside vastu.

Mida teha aga väeehtega, mis on oma töö juba teinud?

Leie soovitas mõtiskleda kõigepealt selle üle, kuidas see väeehe mind toetanud on, tänada teda tehtud töö eest ning jätta hüvasti. Mõni viib oma väeehte loodusesse – sinna kust ta pärit on (matab maha), aga samas võib ta lahti võtta, kristallid soolvees ära puhastada ning narmastutt lõkkes ära põletada. Mina valisin selle teise tee.

Minu viimased kuus kuud on olnud tormilised ning muutusterohked just tööalaselt. Olen liikumas peadpööritava kiirusega suunas, kuhu olen päris pikalt oma elus püüelnud ning selle eest olen ma oma malale tänulik, ka siis kui see on pelgalt “kokkusattumus”.

Nüüd olen valmis uueks eluetapiks ning tunne on kindel ja hea. Pealegi on mind toetamas minu uus väeehe, mille toimet ja mõju tunnen juba praegu. Kuidas saaks veel paremini minna?

Taaskord suured tänud Leiele Klaarsusest (www.klaarsus.com) ning kõigile osalejatele, kellega koos kulgedes ning malasid punudes me ühe toreda päeva veetsime.