Mõned nädalad tagasi jäi mulle silma, et ilmumas on üks raamat, millel nimeks “Loova elu teejuht”. Ma ei plaaninud seda endale soetada. Aga jaanipäeval, just siis kui taevast kallas paduvihma tuli tunne, et nüüd on seda raamatut kindlasti vaja. Tõmbasin siis kummikud jalga, haarasin oma vihmavarju ning seadsin sammud raamatupoodi. Ise olin veel nii õnnelik!

Kohe, kui ma raamatu raamatupoes kätte võtsin teadsin, et see raamat on minule. Hiljem seda kodus sirvides tundsin, kuidas iga lehekülg, iga luuletus ja illustratsioon, iga mõttetera puudutab ja paitab mu hinge. Tunnetasin seda helgust ja armastust, loovust ning loomise õndsust, mis nende kaante vahele olid raamatu loomise käigus salvestunud.

Loovus on minul alati seostunud kunstiga – loomingulisusega. Ja üldiselt suhtusin sellese nii, et sa kas oled loov ja loominguline, või ei ole. Ja mina ei ole end kunagi loovaks ega loominguliseks pidanud.

Alles peale innustavat vestlust Jaanaga, kes on selle kauni raamatu autor, mõistsin ma, et minu arusaam loovusest on väga piiratud olnud!

Ja nüüd vaatlen loovust hoopis teisiti. Lisan siia ühe Jaana luuletuse sellest samast raamatust “Loova elu teejuht”, mis minu meelest võtab väga tabavalt kokku loovuse olemuse:

LOOVUS, Jaana Ojakäär

Loovus on valik olla midagi enamat, midagi enamat kui tavaline või keskpärane.

Loovus on julgus käia oma teed, astuda radadel, kus keegi pole varem käinud.

Loovus on julgus muutuda ja areneda, julgus vaadata vastuseid otsides iseenda sisse.

Loovus on elurõõm, rõõm olemisest ja loomisest.

Loovus on vabadus, vabadus olla sina ise!

 

Loovus on oskus luua oma elu teadlikult. Me loome ja kujundame oma elu iga minut, iga tund – olenemata sellest, kas me teeme seda teadlikult või mitte. Ja kui me pole millegagi rahul, siis saame ainult iseendale otsa vaadata. “Loova elu teejuht” just seda teha aitabki – endale otsa vaadata, et luua oma ellu soovitud muutust.

Tõeline väärtus ei peitu selle raamatu läbi lugemises, vaid läbi tegemises.

Just nagu unistamisega, ei piisa ainult pilvedes hõljumisest – oma unistustesse tuleb ka reaalselt panustada, nende nimel pingutada. Pingutada nii, et see tekitaks südames kergust ja loomise rõõmu ning sügavat usaldust elu vastu.

Suurepäraseks näiteks on sellesama raamatu sünd. Vahetult enne aastavahetust otsustas Jaana, et annab oma ammusele unistusele uuel aastal vormi ja kuju – paneb LOOVUSE kaante vahele. Ja nii saigi. Juba selle aasta jaanuaris leidis ta omale kirjastaja ning vähem kui kahe kuuga oli raamatu käsikiri üle antud! Juuni lõpus oli raamat juba poelettidel. Kuidas see raamat nii kiiresti valmis sai, imestab Jaana isegi.

Aga imestada ei ole siin tegelikult midagi, sest tegeledes mitmeid aastaid endale südamelähedase teemaga, rajas ta mängleva kergusega oma unistuse jaoks vundamenti. Ja kui aeg oli küps, oskas ta kuulata oma südamehäält, mis sosistas vaikselt, et nüüd …

Mis teha aga siis kui sa ei tea, mida sa tahad või millises suunas su südamehääl sind juhatab?

Jaana soovitab luua oma ellu ruumi, rahu- ja vaikusehetki ning jälgida, mis on see, mis meid enda poole tõmbab, kutsub, kõnetab. Mis on meie jaoks innustav ja inspireeriv. Ja siis järgneda sellele!

Oma sisehääle kuulamine vajab aga harjutamist, sest tähelepanu saab ikka see, kes kõige kõvemini karjub. Ja paraku on tänapäeva kiire elutempo ning stressirohke elu juures ikka väga palju välist müra, mis meie südamesosinaid summutab.

Sellisel juhul soovitabki Jaana kätte võtta raamatu “Loova elu teejuht” ning valida sealt enda jaoks parasjagu kõige sobivam harjutus kõige sobivamast peatükist. Kõik 111 raamatus olevat loova elu harjutust (elu loomise harjutust) aitavad luua rahuseisundit ning paremat kontakti iseendaga.

Olen üsna kindel, et igaüks leiab endale sealt raamatust midagi meelepärast – olgu selleks siis võimlemine, maalimine, muusika, kirjutamine, visiooni kaardi loomine või tantsimine. Selleks võib olla isegi üks korralik suurpuhastus!

Olen mitmete harjutustega kokku puutunud ning isegi paar postitust visioonikaardi loomisest kirjutanud (LINK ja LINK). Mind ikka ja jälle hämmastab, kuidas visioonikaardi loomine laseb meie alateadvusel piltide keeles meiega suhelda.

Meie kohtumiselt Jaanaga jäi kõlama: Ära sea omale piire. Kuula oma südamehäält. Julge ennast avada ning oma sära teistega jagada. Kulge läbi elu voos – usalduses ja armastuses.

LIBLIKAS, Jaana Ojakäär

Nüüd tean, et uue saabumiseks lahti tuleb lasta vana …

Nüüd tean, et igas sündmuses on peidus hea.

Nüüd tean – ARMASTUS, see võtmesõna …

Nüüd tean, kui hea on olla lihtsalt hea.

Nüüd mõistan kohalolemise ilu.

Nüüd näen, kui kaunis väike lilleõis.

Nüüd naeratan, kui õues tuul on vilu,

sest soojast mõttest põu on sooja täis.

Nüüd avan südame, kui lausun sõnu.

Nüüd mõttes soovin sulle head!

Nüüd loon, sest loomises on võlu,

on võlujõud, mis hoiab maailma hea.

Nüüd väärtustada oskan kogemuse mõju,

nüüd väljakutset naudin, õpin sealt.

Nüüd tunnen olemise ilu …

ja tean, et oma elu luua saan!

 

Lõpetuseks ka üks imeline soovitus Jaana äsjailmunud raamatust “Loova elu teejuht”:

“Ela oma imelisuses, väärtusta end, rakenda oma potentsiaali ning tähista oma isikupära iga päev!”

 

P.S. kiika ka minu Facebooki lehele (SIIN), valin 20. juulil välja ühe inimese, kellele kingin raamatu “Loova elu teejuht”