Kaks nädalat tagasi kui kirjutasin postituse “Mis on elu mõte – universum vastab,” tekkis mul tungiv soov jagada lugusid innustavatest inimestest, kes on julgenud astuda raamist välja, leidnud oma tee ning kulgevad õnnelikult läbi elu lähtudes iseenda soovidest ning unistustest.

Teadsin kohe ka, kes need inimesed olla võiksid, sest nad olid juba ühel või teisel moel minu elu puudutanud ning mind ennast innustanud. Universumil aga olid omad plaanid!

Mul tekkis, tänu ühisele tuttavale, täiesti ootamatu võimalus kohtuda Kersti Dennis’ega, kes on rahvusvaheliselt tunnustatud kõhutantsija ning raamatu “Minu Las Vegas” autor. Ma ei liialda, kui ütlen, et olin täielikus hämmingus (õigemini, nagu puuga pähe saanud) kui kõigest kaks telefonikõnet hiljem oli meil kohtumine kokku lepitud juba järgmise päeva õhtuks!

Olin veidi ärevil, sest mõttest oli saamas tegu aga samas olin ka ütlemata tänulik selle suurepärase võimaluse eest!

Kohtusime hubases Kuusk Hernestos ühel sombusel õhtul ning vaatamata akna taga sabistavale vihmale, tundsime end selles armsas kohvikus väga mõnusalt ja hubaselt – rüüpasime värsket piparmündi-nõgese taimeteed ning jutustasime ennastunustavalt kõigest, mis sära silmadesse tõi ning hinge kosutas. Kersti jagas oma värvikaid lugusid, millest on kirjutanud ka oma raamatus “Minu Las Vegas.”

Kersti Dennis alias Amira (araabia keeles – printsess) on soe ja särav nagu lõunamaa päike. Ta kiirgab pehmust, ehedust, sensuaalsust, naiselikkust, karismat ning tohutul hulgal elurõõmu!

Jah, Kersti on õnnelik inimene, kuna tegeleb ainult ja ainult nende asjadega, mis talle päriselt meeldivad ning millest ta suurt rõõmu tunneb. Üheks nendeks asjadeks on kõhutants.

Kuigi Kersti teadis juba oma esimeses kõhutantsutunnis, et kõhutants on see, millega ta tegeleda tahab, saatsid teda lapsepõlvest kaasa saadud piiravad mõttemustrid stiilis „Ole rahul sellega, mis sul on,” „Palju tahta pole hea, võid olemasolevastki ilma jääda”, „Ära kõrgele roni, sealt on valusam alla kukkuda” jne.

Õnneks oli Kersti abikaasa väga toetav ning innustas teda oma südamehäält kuulama ning oma unistusi teoks viima.

Meil on kombeks muretseda kogu aeg selle pärast, mida teised tahavad ja arvavad. Selle asemel peaksime keskenduma sellele, mida me ise tahame.

Samuti on meil harjumuseks saanud mõelda sellele, miks EI saa midagi teha, selle asemel et mõelda välja, kuidas kõige paremini SAAKS.

Kersti tunnistab, et vahel on kõiki oma tööalaseid tegemisi ning rolle siin elus (naine, abikaasa, ema, perenaine jne) keeruline hallata, kuid taaskord on küsimus suhtumises – me kas vaatleme midagi kohustusena või hoopiski võimaluse ja kingitusena siin elus.

Kõik siin elus on valik, suhtumine kaasa arvatud.

Rääkides valikutest, on üks oluline valik Kersti arvates see, kuidas me oma elus aega kasutame. Meil kõigil on 24 tundi ööpäevas – sinul, minul, meie presidendil, Oprah’l ja ka kõigil teistel. See, et meil ei ole aega, ei ole mingi vabandus – küsimus on pigem selles, mis on meie jaoks prioriteet.

Üheks oluliseks prioriteediks Kersti elus on tervis ja toitumine, kodus ise söögi valmistamine.

Kersti kannatas 15 aastat kroonilise terviseprobleemi käes. Tema teekond tervise juurde algas parematest toiduvalikutest – jättes oma menüüst välja nii suhkru kui piimatooted, võis ta juba kahe nädala pärast ravimid kõrvale jätta. Samuti leidis Kersti tee eeterlike õlide juurde – eriti olulist rolli mängis tema tervenemisprotsessis pune (oregano), mis toetas seedesüsteemi, stimuleeris immuunsüsteemi ning oli lisaks ka seente-, parasiitide-, viiruste- ja bakterivastase toimega. Lõplikuks taastumiseks kulus Kerstil umbes aasta.

Soovi korral saab Kersti toitumise kohta lugeda artiklist “Mida söövad kõhtutantsijad?”

Olles avastanud enda joaks eeterlikud õlid ning nende ravimtoimed, hakkas Kersti neid soovitama ka oma tuttavatele ja sõpradele erinevate terviseprobleemide korral. Kuna sellest kõigest oli abi, hakati teda ühel hetkel kutsuma erinevatele üritustele – tervise ning eeterlike õlide teemal rääkima ja koolitama. Meditsiini taustaga Kersti oli jõudnud ringiga tagasi “juurte” juurde –  aga seekord palju terviklikuma ja holistilisema lähenemisega.

Tegelikult ei oleks Kersti kunagi osanud arvata, et tema elu just selliseks kujuneb, nagu ta praegu on. Ta on õppinud lubama elul end juhtida ning kuulab väga tähelepanelikult oma intuitsiooni ning sisetunnet. Samas ei tegutse ta kunagi uisapäisa ja impulsside ajel, vaid teeb pigem kaalutletud ning teadlikud valikud ja otsused oma elus.

Samuti ei planeeri ta ega muretse tuleviku pärast. Kersti usaldab elu ning teab, et kui ta elab oma elu armastusest lähtuvalt, siis on ta hoitud ning juhitud, olenemata sellest, mis tema ümber parasjagu toimub.

Mida soovitab Kersti teistele, kes veel oma rada otsivad?

Ole lahti ja ole avatud – lase sel teekonnal ise su juurde tulla ning end sinu jalge all lahti rullida, sest mida rohkem sa otsid, seda raskem on sul seda leida (millegipärast meenub mulle kunagi loetud Tommy Hellsten’i raamat “Saad kõik, millest loobud”).

Kuula oma südamehäält ning võta elult kõik vastu! Tee ja loo seda, mida sinu hing ihkab – ära muretse selle pärast, mida teised mõtlevad. Kõik mida sa välja annad, tuleb su juurde külluses tagasi – kui annad välja armastusest lähtuvalt, saad vastu külluses armastusest tulenevat!

Samuti soovitab Kersti Louise Hay affirmatsiooni: “Kõik mida ma vajan, tuleb mu juurde. Kõik mida mul on vaja teada, avaneb mulle.”

Mida mina sellelt kohtumiselt kaasa võtsin (lisaks toredale uuele tutvusele ning positiivsetele emotsioonidele) on mõistmine, et hästi oluline on kuulata oma intuitsiooni, teha rohkem neid asju, mis mulle rõõmu pakuvad ning mis mind õnnelikuks teevad, leida elus oma tõde … ja sellest saabki minu tee.

Samuti innustas mind ning tegi rõõmsaks see, et iga inimene on eeskujuks ja inspiratsiooniks teistele, temaga kokkupuutuvatele inimestele, ning jagades oma ehedust, helgust ja sisemist sära, see muudkui kasvab ja muutub järjest eredamaks.

Laske oma sisemisel säral särada!

Suured tänud Kerstile ja Agnesele, kelle abiga antud postitus üldse võimalikuks sai!