Kaupluses on minu jaoks alati kõige ilusam ja meeldivam koht – päris toidu e. puu- ja juurvilja osakond, sest:

• minimaalselt pakendit, null töötlemist, ei mingeid säilitus- ega värvaineid, stabilisaatoreid, magusaineid, happesuse regulaatoreid ja muud jama, mis meie tervisele kuigi hea ei ole.
• maksimaalselt värve, naturaalsust, vitamiine, mineraale, toitaineid, kiudaineid ja kõike muud head, mida loodusel meile viljade näol pakkuda on.

Ma suhtun puu-, köögi- ja juurviljadesse austuse ja armastusega, sest kuidas saaksingi ma elusasse toitu suhtuda teistmoodi? Keegi on ju selle põllul, kasvuhoones või viljapuul üles kasvatanud, õigemini loonud tingimused selle vilja kasvamiseks. Ülejäänud töö on teinud loodus ise –  emakene maa pakkunud kasvupinnast ja toitaineid, vesi kastet ning päike küpsemiseks vajalikku valgust ja soojust.

Mina ei saa suhtuda imelisse looduseandi ja tehases surnukstöödeldud tootesse ühesuguselt.

Ma olen teadlik pestitsiidide kasutusest ning intensiivpõllumajanduse mõjudest aga sellegipoolest valin ma alati päris toidu, võimalusel mahetootena.

Mulle meeldib käia turul, eriti just suvisel ajal ja vaadata kogu seda ilu ja küllust, mida loodusel meile pakkuda on! Marjad, seened, maitseroheline, küpsed viljad, salatid … minu jaoks on see üks suur nauding, kõik need erinevad lõhnad, värvid, tekstuurid, maitsed. Ja nii nagu mulle meeldib oma toitu valida, meeldib mulle seda ka käsitleda – pesta, koorida, hakkida ja lõpuks ka üheks maitsvaks ja toitvaks roaks valmistada.

Erinevate puu-, juur- ja köögiviljade jäätmed on minu silmis maailma kõige ilusamad jäätmed üldse! Päriselt ka.

Praktiliselt iga kord kui ma süüa teen, vaatan imetlusega toiduvalmistamisel tekkinud jäätmeid. Näen seal värve, erinevaid tekstuure, kompositsioone, ilu, loodust ja muu hulgas ka elu.

ELU, sest biojäätmetest saab komposti ning kompost on mullaviljakuse e. elu kandja.

Mulle väga meeldib meie kodune süsteem koguda biojäätmed väikesesse klaaskausikesse ning kui suuremaks söögitegemiseks läheb, siis suuremasse keraamilisse kaussi. Minu jaoks ei ole mingit probleemi viia biojäätmeid välja iga päev, kasvõi kolm korda päevas! Elan väikese kortermaja esimesel korrusel ning minu jaoks on selline lahendus väga mugav. Samuti hoiab hügieeni see, et iga kord peale biojäätmete välja viimist, pesen kausi/kausikese puhtaks ja kuivatan ära enne kui see uuesti kasutusse läheb.

Ka teised meie maja elanikud eelistavad suures enamuses oma biojäätmed konteinerisse lahtiselt panna. Väga vähesed kasutavad biolagunevaid kotte ning vaid mõni üksik pistab ikka veel oma biojäätmed konteinerisse plastikkotiga.

Biojäätmete erladi sorteerimine/ kogumine ei pea olema keeruline, selleks ei pea koju ostma eraldi kogumisanumat, kompostikorvi ega biolagunevaid kilekotte. Lihtsuses peitub võlu – kasuta kodus juba olemasolevaid vahendeid ning tea, suurem ei ole alati parem! Väiksem anum võtab köögis vähem ruumi ja kuna seda tuleb tihemini tühjendada, on ebameeldivad aroomid ning mutukad-putukad praktiliselt välistatud (kui sa just loomseid jäätmeid sinna pikemaks ajaks seisma ei jäta).

Siin siis mõned toredamad näited biojäätmete kogumisest kodustes tingimustes:

Lisan siia lõppu ka väikse spikri Ragn Sellsi kodulehelt (LINK) e. mida koguda biojäätmete konteinerisse ja mida mitte:

SOBIVAD:

• puu-ja köögiviljad
• pagaritooted (leib, sai)
• liha- ja kalatooted
• kohvipaks ja tee koos filterpaberiga
• määrdunud papp ja paber
• munarestid
• majapidamispaber ja salvrätid

EI SOBI:

• vedelikud (piimatooted, supid, toiduõli jms)
• tolmuimejakotid
• kiletatud/vahatatud pinnaga paber
• ühekordsed toidunõud
• tekstiil ja nahk
• suitsukonid
• metall-, plast- ja klaaspakend
• ohtlikud jäätmed

Pange ilu tähele ka seal, kus seda oodatagi ei oskaks! Hinnake biojäätmete olemust, mulla rikastamise väärtust ning nautige looduse rikkalike ande marjade, puu- juur ja köögiviljade näol.

Kõike kaunist ja ilusat suve!