Sel aastal teadsin varakult, et soovin veeta jõulud mõnusalt ja stressivabalt – jättes kõrvale kõik kohustused ning keskendudes pühade meeleolule, rahule ning südamlikkusele.
Sel aastal jäid lisaks valgetele jõuludele ära ka kingitused, piparkoogid, verivorstid ja hapukapsad, ehtes kuusepuu ning külaskäigud vanemate ja vanavanemate juurde. Ja ometigi, on selle aasta jõulud olnud ühed toredamad, just tänu teadlikutele valikutele!
Minu ellu tekkis juurde ruumi ja aega. Kohalolu, tänutunnet ja armastust.
Tarbimishullusega me seekord kaasa ei läinud ja kaubanduskeskustesse jalga ei tõstnud. Ka kingitusi ei teinud, sest on suhteliselt nukker teha ja saada kingituseks asju, mis jäävad kuskile kapinurka seisma.
Küll aga kinkisin ma iseendale kaks minu jaoks erilist asja juba jõulueelsel perioodil – Merit Raju raamatu “Kõhule pai” ja isikliku kristallidest väeehte meisterdamise. Samuti sain ma imelise Helge Kodu ruumiparfüümi no. 8 – Täiuslikkus (mahe lavendel segatud sügava, tummise tammega), mis on hästi armas ja südamega tehtud kingitus ja mis lõhnab oivaliselt. Aitäh, Agnessa!
Jõululaupäev oli imeliselt päikesepaisteline ja soe ning me tegime ühe mõnusalt pika jalutuskäigu Kalamajast Kardioru parki ning tagasi. Nii kevadiselt soe ja mõnus oli – nii palju rahu ja rahulikkust, õnne ja rahulolu ja koosolemist.
Mõnus hiline lõuna, väike uinak ja õues oligi juba pimedaks läinud. Sättisime end jalutama – me kaks. Jalutasime läbi Schelli pargi Kaarli kiriku juurde, astusime korraks sisse ja nautisime seda pidulikkust ja pühalikkust, kuid otsustasime siiski edasi minna. Nevski katedraali jäime natukene pikemaks peatuma, süütasime küünlad ning nautisime teenistust, viiruki lõhna, koorilaulu ja seda imelist meeleseisundit, mis seal olles tekkis.
Peale seda jalutasime mööda Harju tänava uisuplatsist, kust kostis rõõmukilkeid ja naeru ning nautisime kaunistatud vanalinna ilu. Raekojaplatsil sumisesid inimesed ümber kuuse ning mõnulesid soojad göggitopsid käes – nii nagu meiegi!
Õhtul vaatasime veel filmi “Love Actually” ja muhelesime niisama küünlavalgel kaisutades.
Ja nii see jõul tuli – rahulikult, mõnusalt ja hästi armsalt.
Nii veider ikka, kuidas erinevad asjad teevad inimesi õnnelikuks. Minu jõulud olid justnimelt esimest korda elus tõeliselt klassikalised. Kõik kogunesid meie juurde jõuluõhtut veetma, oli endatehtud liha ja hapukapsast, oli ka natuke verivorsti, oli päris kuusepuu, kingitused ja jõuluvana:) Ja justnimelt see kõik tegi mind tõeliselt rõõmsaks ja üllataval kombel ei tundnud ma mingit jõulueelset stressi, vaid lapsikut elevust ja ootust! Meie jõulud olid nii erinevad ja ometi nautisime me mõlemad seda tõeliselt. Milline elu mitmekülgsus 🙂
Tead, ma arvan, et rõõmu ja õnne võti seisnebki selles, et lubada oma ellu just neid kogemusi, mida hing parasjagu ihkab … mõnikord on selleks vaikus ja rahu ja teinekord on just selline suur, südamlik ja mõnus olemine oma kallite inimestega 🙂