Olin nädalavahetusel kuidagi pahur ja rahulolematu. Kuigi pealtnäha oli kõik väga hästi, oli mul emotsionaalselt kuidagi raske olla ning peas keerlesid mõtted, mis mind justkui sügavamale auku lükkasid. Mõtlesin korra depressioonile ja sellele, kui habras võib inimese tundeelu olla ja kui keeruline on sellega vahel toime tulla.

Ei, mul ei ole “deprekat”.

Ma lihtsalt mõtlen liiga palju. Ja teinekord ei suuda üldse otsustada. Mõnikord aga tekib täielik sisemine vastuolu – mõistus ütleb üht, süda aga hoopis midagi muud. Ja seda kõike võib vahel olla käsitlematus külluses!

Mul on piinlik seda tunnistada, aga on olnud kordi kui olen kahtlema hakanud, kas minu ülemise korrusega on ikka kõik korras … Ikka on, ma lihtsalt ei oska oma emotsioonidega alati toime tulla.

Ja kuna pühapäevaks elasin juba hallivarjundite maal, otsisin YouTube’ist üles oma hinnatud teejuhi – Teal Swan’i ning vaatasin tema videot “When Nothing Ever Works To Feel Better.” Ja kui enamik infot läks ühest kõrvast sisse ja teisest välja, siis üks asi tabas siiski kümnesse!

Nimelt, püüame negatiivseid ning meile ebameeldivaid emotsioone kontrollida ja alla suruda aastate jooksul selgeks õpitud kontrollimehhanismidega, milleks võivad olla – alkoholi/uimastite tarvitamine, lugemine, sportimine, söömine, asendustegevused, positiivne fookus, affirmatsioonid, halva heaks mõtlemine jne. Kõigi eelnimetatud asjade ette võib antud kontekstis julgelt lisada omadussõna “liigne”.  Asendustegevus viib tähelepanu mujale ning liialdades püüame halba enesetunnet (negatiivset emotsiooni) tuimestada.

Veel põnevamaks oli minu jaoks aga see, et teinekord püüame me oma emotsioone kontrollida teise inimese arvelt, tema emotsioone mõjutades – kisume tühjast riidu, ütleme ilma mingi põhjuseta halvasti vms. Need olukorrad ei ole minu jaoks uudsed ning kui varem ma imestasin, miks ma sedasi käitun, siis nüüd ma mõistan neid põhjuseid palju sügavamalt.

Teadlikkus on nagu valgus – ta toob nähtavale kõik meie varjupooled.

Miks ma sellest kõigest kirjutan? Sest sageli võib tunduda, et oleme oma läbielamistes täiesti üksi ning lisaks kõigele tunduvad need ka täiesti tavapäratud või isegi ebanormaalsed. Aga just need keerulised olukorrad ja läbielamised on meie jaoks kõige väärtuslikumad kogemused, mis soodustavad taipamist, teadlikkuse kasvu, meie hingelist ja vaimset arengut ning muutusi meie elus.

Kui hakkame süüdlase asemel otsima lahendusi, siis meie maailm muutub hulga avaramaks, helgemaks ning mõtestatumaks.

Kui sul on jagada mõnda head allikat emotsioonide kohta (artikkel, raamat, video vms), siis lisa see kindlasti kommentaaridesse!