Täna oli üks eriline päev. Mis sest, et hommik natuke sombune ja mina natuke unine.
Täna oli meie ettevõtte aastase arenguprogrammi lõpuseminar ning ühe osana sellest tuli meil luua isiklik visioon aastaks 2018.
Meil oli kõigest 30 minutit.
Valisin kaks ajakirja, lootuses leida kõik vajalik just sealt. Hakkasin kiirelt ajakirju sirvima ning igat lehekülge intensiivselt skanneerides teadsin, et tuleb see, mis tulema peab. Rebisin välja kõik, mis mind kõnetas ja üllataval kombel ei olnud seda kahe ajakirja kohta kuigi palju, sest kõik see mahtus minu A4 suuruses visioonikaardile kenasti ära. Just nii nagu allolevalt pildilt näha:
Kui pidime seda visiooni hiljem ka teistele paari-kolme lausega tutvustama, siis tuli mul sõnadest puudu. Kohmetusega püüdsin kirjeldada seda, mis oli loodud intuitiivselt.
Püüan seda nüüd paari märksõnaga veidi paremini seletada:
Loodusega ühes rütmis hingamine. Ürgsete tarkuste järgi elamine ning enese teel julgelt edasi liikumine. Tervis, tasakaal ning mänglev kergus. Iseenda guruks olemine. Lihtsama ja loomulikuma elu loomine.
Minu jaoks on see muinasjutt. Muinasjutt, mis ongi minu elu!
Kaanekujundus on valmis, suund käes, nüüd ootan põnevusega seda oma loo kirja panemist.
TO BE CONTINUED …
Lugesin just tsitaati: If you don`t see the book you want on the shelf, write it.” (Beverly Cleary) Nii et mõnusat kirjutamist! 🙂
Aitähh, Agnessa!!! Nii tsitaadi kui julgustuse eest 🙂