Olen juba seitse aastat unistanud “oma asja” ajamisest. Seitse aastat! Vaatamata sellele, et mul pole õrna aimugi olnud, mis see “asi” olla võiks, olen alati kindel olnud, et ühel päeval see siiski juhtub.
Tegelikult ma valetan, kui ma ütlen, et mul pole õrna aimugi olnud. “Ma ei tea, mida ma teha tahan” on olnud üks karmimaid vangivalvureid, mis mind paigal on hoidnud ning mis mind lõpuks ummikusse on viinud!
Mul on mitmeid mõtteid ja ideid olnud, olen leidnud enda jaoks valdkonnad, mis mind päriselt huvitavad ja millega oleksin tahtnud tegeleda. Aga isegi kui ma julgesin endale tunnistada, mis mind huvitab ja millega tahaksin tegeleda, siis oli minu jaoks alati turvalisem peitu pugeda vabanduste taha stiilis:
- Mul ei ole piisavalt teadmisi, oskusi, kogemust, kontakte, raha vms.
- Kes see mulle maailma parandamise eest ikka raha maksab aka. ma ei näinud rahateenimise võimalusi
Mis tegelikult nende vabanduste taga peitus – minu madal enesehinnang, hirm mugavustsoonist väljuda, olla haavatav ning minu piiravad uskumised edu, raha ning elu kohta üldisemalt.
Rääkides uskumustest, minu piiravad uskumised edu kohta, mis mind paigal on hoidnud on näiteks järgmised:
- edu nimel tuleb paljust loobuda (aeg pere ja sõpradega, uneaeg, hobid jne)
- edu ja raha tulevad raske töö ja vaevaga (pidev stress, ületöötamine, kurnatus)
- edu saavutavad vaid bitchid (ambitsioon, agressioon ja alatused – siinkohal meenub raamatu pealkiri “Nice girls don’t get the corner office”)
- neid uskumusi on veel …
Pole siis ime, et edu tundus mulle mingi jõhkrusena. Idee poolest küll ahvatlev aga samas ka väga hirmutav ja eemaletõukav!
Kust need uskumused tulevad? Need kujunevad meil kõigil juba väga varasest east ning nende kujunemist mõjutab kõik, mis meid ümbristeb – pere, kool, sõbrad, ühsikond, filmid, meedia jne. On meie endi valik – kas me elame nendega või valime uued ja palju toetavamad uskumused asemele. Mina olen oma piiravate uskumustega silmitsi seisnud ning tean, et millegi muutmine on teadlikkus ning pidev töö iseendaga.
Nagu olen varem juba kirjutanud – olen aja jooksul muutunud ja nii on ka minu uskumused edu ja raha kohta.
Nüüd on minu jaoks oluline leida see südameasi, mis loob väärtust nii mulle kui maailmale, mida ma oskan ja mida ma naudin, miski mille eest makstakse hästi ning millel on positiivne mõju ka ühiskonnale laiemalt. Mulle väga imponeerib Confuciuse ütlus:
Choose a job you love and you will never have to work a day in your life
Tegelikut tahan siia lõppu lisada veel ühe minu jaoks olulise mõtte, mis mind täna kõnetas ning innustas – kui ma jätkan oma elu elamist nii nagu ma seda siiani olen teinud, siis võin ma päris kindel olla selles, mis mind ees ootab. Kui ma aga valin teha asju uutmoodi ning tegutseda väljaspool oma mugavustsooni, ei ole mul õrna aimugi, kuhu see kõik lõpuks viia võib.
Ma valin oma ellu uued tegemised, uued kogemised, uued inimesed ning uued avastamised.
Jah, see kõik on hirmutav aga veel hirmutavam on see, et elan ülejäänud elu – päevast päeva ning aastast aastasse täpselt samamoodi, oma mugavustsoonis.
aitäh Svetlana! tuletas mullegi meelde sama asja – teha midagi sellist, mis ka maailmale kasu toob. ära palun mind oma uuest elust välja jäta:)
Mitte mingil juhul ei jäta! 😉