Nii nagu paljude asjadega, nii on ka raseduse ja sünnitusega – ega enne ei oskagi ette kujutada, mis tunne on kanda last oma südame all või mis tunne on ilmale tuua elu kui seda ise kogenud ei ole. Me võime arvata ja oletada aga päris lõpuni ei saa me tegelikult kunagi teada. Juba sellepärast, et kõik kogemused on oma universaalsuses siiski niivõrd individuaalsed ja unikaalsed. Continue reading
Jäänud on vaid kaks nädalat tähtajani ja nüüd on mul küll tunne, et olen lõpusirgel. Continue reading
Uskumatu, et mul on jäänud natuke vähem kui neli nädalat tähtajani (36+2). Ootuse aeg on kuidagi nii kiiresti möödunud ja juba mõne nädala pärast on pisike minu rinnal ja mitte minu kõhus enam. Continue reading
Alles see oli, kui mässasin ovulatsioonitestide ja basaaltemperatuuri mõõtmisega. Ja nüüd on mul jäänud vaid kaks kuud tähtajani! Continue reading
Teine trimester oli kui õnnistus peale esimesi rasedusnädalaid. Iiveldus vaibus, energiat oli rohkem ning selline raske olemine muutus palju-palju kergemaks, helgemaks ning rõõmsamaks. Continue reading
Esimene trimester on siiani olnud minu jaoks kõige kirevam, sest emotsioone on jagunud seinast seina, füüsiliselt on üsna raske olnud olla ning läbielamisi oli ka omajagu. Continue reading
Aasta alguses kirjutasin postituse Raseduse planeerimine ja kuigi lubasin veel mitmeid teemakohaseid postitusi teha, jäi asi soiku, sest juba järgmisel kuul näitas rasedustest kahte triipu ning mõtted liikusid automaatselt rasestumise juurest raseduse ja lapsesaamise juurde. Continue reading