Tundub nagu alles see oleks olnud, kui võtsin vastu otsuse kõndida kümme tuhat sammu päevas, iga päev. Kui aus olla siis tundub nagu oleks see alles eile, ainult et tegelikult juhtus see juba üleeelmisel aastal (2019). Vaata ka minu postitust: Uusaasta lubadus ja 10 000 sammu päevas.
Nüüd on tõehetk ja kokkuvõtete tegemise aeg. Kas ma tõesti käisin iga päev vähemalt kümme tuhat sammu? No, vaatame siis!
Eelmisel aastal meisterdasime mänguhommikute raames mesilasvahast pressitud kärjelehtedest küünlaid. See oli selline tore tegevus, millest laps ise ei olnud tol hetkel tegelikult kuigi huvitatud, sest kaheaastane keskendub protsessile ja mitte tulemusele. Tema jaoks oli see pigem sensoorne kogemus ja küünlaid sain ma ise meisterdada.
Minu ainukeseks uusaastalubaduseks, või pigem isegi väljakutseks, sel aastal on kõndida iga päev 10 000 sammu päevas. Hõikasin selle ka oma Instagrammis välja ja olen sinna nüüd igapäevaselt postitanud stoorisid oma päevasammudega.
Täna on jälle reede ja ma sooviksin jagada ühte traditsiooni, mis on meie peres väga armsaks saanud ja selleks on … pitsa reeded!
Pisipiiga on alles kahene ja koos temaga hakkavad kujunema ka meie jõulutraditsioonid. Jõuluootus ja jõulud on igas peres erinevad.
Mõned kuud tagasi õnnestus mul ühel hästi toredal ja asjalikul koolitusel osaleda. Teemaks oli “Montessori laps ja tema pere” ja kuigi ma ise kahtlesin üsna pikalt, kas antud koolitusel osaleda või mitte, siis tagantjärgi on mul väga hea meel, et ma seda siiski tegin.
Kolmandaks trimestriks loetakse aega alates 28. nädalast kuni sünnituseni. Minul algas kolmas trimester 6. augustil ja nagu näha, kestab siiamaani. Continue reading
Ärkasin täna juba kella neljast suure ärevusega sünnituse ees. Õnneks oli mul hommikul kohe kohtumine ämmaemandaga ja ta rahustas mu kenasti maha – kõik küsimused, mis mul veel olid, said vastatud ja igasugused hirmud ning kahtlused hajutatud. Kui veel korralikult välja magada saaks, siis võiks juba varsti sünnitama minna küll.
Ja kuigi täna on eeldatav tähtaeg, siis sünnitegevusest pole märkigi. No vähemalt on mul haiglakott koos! Continue reading
Olen 36 ja mul ei ole veel lapsi – kolmkümmend kuus!?! Kui ma seda numbrit vaatan, siis tekib kergelt kõhe tunne, et raseduse planeerimine nii pikale “veninud” on aga samas tunnen, et just nüüd on see õige aeg, mil olen valmis ja soovin päriselt ka emaks saada. Continue reading
Oma mõtete kirja panemine ja jagamine siin päris oma veebipesas on olnud minu jaoks väga oluline ja vajalik. Continue reading