Oma mõtete kirja panemine ja jagamine siin päris oma veebipesas on olnud minu jaoks väga oluline ja vajalik.

Detsembris sai www.helgus.ee kolme aastakseks! Ma ise ka ei usu, et olen juba kolm aastat suhteliselt järjepidevalt kirjutanud ja jaganud. 2016. aasta lõpus tegin väikese kokkuvõtte kahest esimesest blogipidamise aastast, seda saab vaadata SIIN.

Milliseks on aga kujunenud eelmine, 2017. aasta?

Oma üllatuseks blogisin palju vähem kui oleksin tahtnud-soovinud vaatamata sellele, et alates aprillist on mul aega olnud maa ja ilm. Tegelikult ma kirjutasin ikka aga seda oma päevikusse ja teemadel, mis olid nii isiklikud, et tundus kuidagi kohatu neid siin jagada. Need polnud isegi teemad, pigem nagu kanaldused või kogemised, mis sai kirja pandud.

Ma tundsin, et vajan tervendust ja eemal olemist, mul polnud midagi jagada ega endast anda. Viimased kuus kuud on olnud minu jaoks identiteedikriisi, eneseotsingute ja sisemiste protsesside aeg. Seda nii päriselus kui ka siin veebiruumis.

Esile kerkisid küsimused – millest kirjutada? kas jagada oma kogemusi või pigem õpetusi-soovitusi? kas jätkata isikliku blogina või hakata “profiblogijaks”? milliseid väärtusi tahan ma oma blogipostitustes edasi anda? kas peaksin blogimisega üldse jätkama? kas peaksin enda hingeelu enda teada jätma ja siin ainult väga elulistest-praktilistest asjadest rääkima? mida üldse jagada?

Peale oma viimast postitust Maailmaparandamine algab minust ja sinust marineerisin väga-väga pikalt selles maailmapäästmise teemas tunnetades kord selle teema olulisust ja kiireloomulisust, siis aga lootusetust, jõuetust ning käega löömist. Minus on väga palju “maailmaparandajat” aga ma mõistan, et ma ei saa kellelegi mitte midagi peale suruda – saan vaid oma olemise ja olemusega inspireerida neid, kes on sellele inspiratsioonile avatud.

Juba mitu päeva olen pidevalt mõelnud sellele, et kuidas siis ikkagi jätkata, millest siin blogis kirjutada ja kas üldse midagi kirja panna …

Aga kõigepealt väike kokkuvõte eelmisest aastast:

2017 aaasta – 4629 külastajat, 8635 vaatamist, 25 postitust, neist kolm populaarsemat olid:

• Mala ja kristallid – minu päris esimene väeehe (910 vaatamist)
• Menstruaalanum päästab päevad (814 vaatamist)
• Suurpuhastus konmari meetodiga vol. 1 (628 vaatamist)

Ma olen südamest tänulik kõigile lugejatele – nii enda isiklikele tuttavatele kui ka nendele, kellega ei ole varem personaalselt kohtunud. Suur-suur tänu teile!

Teie toetus annab motivatsiooni ja innustust edasi blogida … aga mil moel siis ikkagi jätkata?

Seda, et ma ilma blogita ei saa, on selge! Minu jaoks on see justkui teraapia, mingite teemade enda sees läbitöötamine, inspiratsiooni jagamine. See veebiruum siin on minu pesa, mis on pidevas muutumises just nii nagu ma ise seda olen. Kindlasti kirjutan teemadel, mis mind innustavad, mida pean oluliseks ja mis mind ennast kuidagipidi puudutavad. Jätan kõrvale kõik ootused sellele, milline mu blogi peaks olema ning luban tal areneda loomulikult just selliseks nagu ta kujuneb.

Kui tunnetasin, milline võiks olla minu 2018 aasta märksõna, siis selleks oli:

sageduse tõstmine – madalamatest energiatest kõrgemale liikumine

Tegu ei ole mingi uhhuu asjaga aga hästi lihtsate muutustega, mis aitavad end paremini, kergemalt ja helgemalt tunda. Näiteks passiivsuse asemel aktiivne olemine, piisava vee joomine, mõnus liikumine, kergus, rõõm ja tänutunne, andestamine, ohvrirollis olemise asemel võimaluste nägemine, teiste inimestega ehtsas ja südamlikus kontaktis olemine, teadlikkuse suurenemine, oma sisetunde järgimine, õige asja tegemine jne.

Kuidas see mõjutab minu tegemisi reaalselt? Seda näitab aeg aga hetkel on märksõnadeks taimetoit, minimalism, teadlik/ säästlik tarbimine, usaldamine, uued tutvused ja võimalused, loomingulised projektid, perelisa (see nimekiri ei ole tähtsuse järjekorras).

Soovin meile kõigile kergemat, helgemat ja südamlikumat aastat!

Ja aitäh, et olemas oled.