Meie pere on viimase nädala jooksul söönud iga päev mõnda baklažaanirooga, mille retsepti olen saanud retseptiraamatust “Baklažaanitoidud”.

Paar nädalat tagasi tuli mul selline baklažaani isu, et seadsin oma sammud raamatukokku ning laenutasin endale sealt Tuuli Mathiseni retseptiraamatu “Baklažaanitoidud”. Mäletan kui see raamat aastal 2017 välja tuli ja ma seda mitmel korral raamatupoes sirvimas käisin, suutmata otsustada, kas mul ikka on seda retseptikogumikku vaja või mitte. Tol korral jäi see ost mul tegemata, kuigi baklažaani olen alati armastanud, ja tänaseks on “Baklažaanitoidud” läbimüüdud. 

Vot sulle siis!

Raamatus on 33 erinevat baklažaaniretsepti ja ma lehitsesin seda päris mitu päeva enne kui valisin, mida sealt siis esimesena ära proovida.

Nimelt, ühel öösel kui ma kuskil kahe paiku üles ärkasin ja enam uinuda ei suutnud, võtsin kätte “Baklažaanitoidud”, et sellega veidi põhjalikumalt tutvuda ja …  lugesin selle kaanest kaaneni läbi … sissejuhatuse ning kõikide retseptide tutvustuse, koostisosad ning valmistamisviisi. Pärast tuli hea uni ning järgmisel päeval jõudsin lõpuks ka otsusele, et alustan oma katsetusi baklažaanipitsast.

Miks just baklažaanipitsast? Sest olime pisipiigaga seda retseptiraamatut enne päris palju koos sirvinud – Mia keeras lehti, vaats pilte ning tahtis, et ma talle toidunimetusi ette loeksin. Ja mida rohkem me koos vaatasime, seda enam sai selgeks, millised retseptid meie mõlema tähelepanu köidavad. Nendeks olid baklažaanipitsa, shakshouka ja kasundi. Pitsa tundus esimeseks katsetuseks hea ja turvaline valik, lisaks tegid oma töö ka isuäratavad toidufotod.

Ühesõnaga … 

Proovisime selle baklažaanipitsa ära ja see tuli ÜLIMAITSEV! Mulle meeldis kohe väga-väga ja ka Mia sõi seda hea meelega, pistis teine lausa kolm pitsalõiku pintslisse. Pärast huvi pärast vaatasin, et mitmele see pitsa mõeldud on ja kui ma nägin, et sellest peaks piisama kuuele inimesele …. siis tekkis mul küsimus, kas meie pere (kaks täiskasvanut ja pea kahene laps) sööbki nelja eest või olid lihtsalt kõhud nii tühjad, et peale õhtusööki oli alles jäänud vaid kolmandik suure ahjuplaadisuurusest pitsast.

Kuna lavašš on üsna õhuke, siis ei saanud seda baklažaanipitsat süüa päris nii nagu tavaliselt – meie murdsime oma pitsalõigud kokku ning lapse omad rullisime parajaks ampsuks, mida tal oli mugav käes hoida ja ise süüa. Ma olin päris üllatunud, sest ainuke asi, mille Mia pitsa vahelt välja nokkis oli … basiilik. Kõik muu läks loosi, sealhulgas ka punane sibul!

Ma järgisin retsepti üsna täpselt, mõningad kohandused olid ka aga ma usun, et nendest lõpptulemus suurt ei muutunud. Mida ma siis teisiti tegin?

• Ühe suurema baklažaani asemel kasutasin üht keskmist pommut. Sellest jäi minu meelest sutsu väheks, järgmine kord kasutaksin kindlasti ühte suuremat baklažaani (nii nagu retseptiski kirjas oli);
• Tomatikastme kuumutasin/keetsin enne potis läbi, et see muutuks oma konsistentsilt paksemaks. Minul kulus selleks umbes tund aega;
• Pune asemel kasutasin tomatikastmes pitsamaitseainet;
• Lisasin pitsale ka paar külmkapis olnud šampinjoni.

Muus osas tegin kõik täpselt nii nagu Tuuli soovitas!

Õhuke lavašipitsa baklažaani, juustu ja tomatikastmega.

Kuuele, valmistamisaeg: 50 minutit.

• 1 suur õhuke lavašš
• 1 suurem baklažaan
• 1 punane sibul
• 2 palli (ca 125g) riivitud või tükkideks rebitud mozzarellat
• 50g riivitud parmesani
• soola
• oliiviõli
• värsket basiilikut

Tomatikaste:

• 1 purk (400g) purustatud tomateid
• 1tl kuivatatud punet 
• oliiviõli
• soola ja pipart

1. Esmalt valmista kaste. Selleks pane purustatud tomatid, pune, oliiviõli, sool ja pipar purustajasse või blenderisse ning töötle ühtlaseks.
2. Lõika baklažaan õhukesteks viiludeks. Puista igale viilule soola ja jäta umbes 20 minutiks seisma. Siis kuivata eraldunud vesi majapidamispaberiga.
3. Kuumuta õli pannil keskmisel kuumusel. Prae baklažaaniviilud osade kaupa, mõlemalt poolt umbes 2-3 minutit ning tõsta majapidamispaberile nõrguma.
4. Pitsa valmistamiseks laota õhuke lavašš küpsetuspaberiga kaetud ja õliga piserdatud ahjuplaadile. Määri sinna peale tomatikaste ja laota peale umbes 2/3 mozzarellast. Sinna peale laota poolikuteks ratasteks lõigatud sibulad ning baklažaaniviilud. Puista peale ülejäänud mozzarella. Küpseta 200-220 kraadi juures umbes 15-20 minutit, kuni pitsa pind on kuldne.
5. Tõsta pitsa ahjust välja ning puista peale riivitud parmesan ja värske basiilik. Lase mõni minut seista ja lõika siis parajateks tükkideks.

Kuna olin esimesest korrast nii vaimustuses, tegin nädal hiljem sedasama baklažaanipitsat uuesti. Tuli seekord veidi teise mekiga kuna panin natuke rohkem baklažaani ja seeni, samas kui riivitud parmesani sai pitsale õigest kogusest vähem. Aga mis seal ikka, terve pere nautis taaskord!

Mulle tundub, et see baklažaanipitsa on mulle hinge pugenud. Korra isegi mõtlesin, et see on üks parimaid pitsasid üldse.

Homme viin “Baklažaanitoidud” raamatukokku tagasi, sest tähtaeg on käes ja kui aus olla, siis ka pommu isu selleks korraks täis.

Vastupidiselt oma ootustele, valmistasin ma retseptiraamatu järgi ainult üksikuid roogasid, kuigi oleksin tahtnud rohkem proovida. Lisaks pitsale tegime veel Gruusia röstitud baklažaanihautist kartuliga (maitses kõigile, hea taimne argiroog) ning vürtsikat röstitud baklažaani shakshukat, millest ma eriliselt ei vaimustunud.

Retseptiraamatus “Baklažaanitoidud” on veel palju huvitavaid retsepte, mida tahaksin tulevikus proovida aga hetkel märgin endale ära need, mis mind just praegu kõige enam kõnetavad (et järgmine kord oleks kergem valida):

• India baklažaanihautis kasundi
• Lambahakklihapallid baklažaaniümbrises
• Jaapani ahjubaklažaan seesami-misokastmes
• Hakklihatäidisega baklažaanirullid tomatikastmes
• Maroko baklažaani-kikerhernehautis

Kel veel baklažaani isu aga ideid ja teadmisi, mida pommuga teha, napib – võtke raamatukogust “Baklažaanitoidud” ning proovige sealt midagi valmistada.

• Raamat: Baklažaanitoidud
• Autor: Tuuli Mathisen
• Ilmumisaasta: 2017
• Kirjastus: Ajakirjade Kirjastus